Nonii

Olen nüüd end ilusti uues toas lahti pakkinud. Näitaks pilti ka aga jah, ainult minusugune keenjus suudab hunniku täiesti suvalisi juhtmeid koti täis toppida aga nende sekka digikajuhet mitte.. Lend Hong Kongist Sydneysse oli päris karm. Lennuk oli puupüsti täis ja istudes oleks ruumi olnud jalgade sirutamiseks 3 aastasele healjuhul. Kükita siis seal 9 tundi järjest nagu padakonn, pärast on tunne, et jalad peavad küll amputeerimisele minema. Aga vähemalt mu kõrval istus üks eriti cool austraalia naine, rääkis häid lugusid. Rongidega Parramattasse kärutamine oli ka muidugi omaette katsumus. Jooksed padavai ühelt platvormilt teisele, lootes, et äkki nüüd jõudsid õige rongi peale, kus kusjuures peatusenimesid kuskil ei näidata.. rongijuht midagi mikrofoni sosistab ja ise samal ajal upitad kaela paigast ära, et vilksamisi peatusesse jõudes selle nime näha. Aga enough of vingumine. Siin on päris lahe tegelikult. Ilm on niii mõnus, täpselt parajalt umbes täpselt võibolla 25 kraadi päikse käes ja tuuleke puhub ja meie ülisuurel rõdul on veel eriti hea istuda. Mu roommate Evelin ja ta söbrants Gerda jätsid mind tänaseks päevaks üksinda ümbruskonda avastama. Aga jah, enne kui ma tühja kõhu pärast koju tulin suutsin ma kaubanduskeskuses mingi 8 korda ära eksida ja täiesti rändom kohtadesse välja jõuda ja just ostetud telefonikrediidi oma alaarenenud aju tõttu maha laristada ja mida kõike veel, aga igastahes ma jõudsin ka järeldusele, et Parramatta on väga ilus ja armas koht ja inimesed on kõik eriti sõbralikud, ma olen õnnelik oma roommate'i üle ja oma dragonfruit vitamin water'i üle ja päikese üle ja selle eriti hea vaibi üle, mis siit saab. Lähen nüüd kohvitassi ja raamatuga rõdule päikest tarbima. piisouttt ja rääkige minuga skypes!