Hellou. Mul on tunne, et selle blogi mõte hakkab vaikselt kaduma aga ma ei anna veel alla. Vähemalt teen proovi nii iga kuu aja tagant postitada. Mõtlesin siis Sydneyst veidi täpsemalt rääkida sest kindlasti mõtlete (vahel mõtlen ise ka), et miks ma ikka veel siin olen. Põhjus on selles, et siit on lihtsalt raske lahkuda kuna siin on kõik mida ühelt kohalt tahta annab (peale teie, ja Eesti). Esimene asi on inimesed. Suht ära leierdatud teema ja kõik kindlasti on ise ka tähele pannud, et välismaal enamasti ollakse vabamad suhtlejad, võõrad pole nii võõrad ja pilguvahetusest piisab, et täiesti tundmatu inimesega rääkima satud. Alguses tundus see kõik jube veider, nt läksin panka ja teller küsib kuidas nädalavahetus läks, mis tegid jnejne. Mitte selle pärast, et see oleks kuidagi nende töökohustustes kirjas vaid puhtast huvist ja uudishimust teiste inimeste vastu. Veel on täiesti normaalne, et tänaval kõndidest suvalised vastukõndivad inimesed ütlevad tere, how are you jne. Ma ei kujutaks Eestis elusees sellist asja ette, parimal juhul arvatakse et sa oled hull vms :D Inimestest veel nii palju, et siin on suurtes massides hiinlasi. No ikka jube palju. Ja nad on kohutavalt aeglased, oeh.
Tegelikult mis mulle Sydney juures kõige rohkem meeldib on see, et oled küll ühes linnas aga tundub nagu oleksid sajas erinevas. Kõik on koguaeg liikumises ja kõik muutub nt kõndides läbi linna või isegi ümber nurga. Suht raske on seletada tegelikult :D
Gerdaga oleme tagasi hostelis nüüd, kuna Liisa tuli Eestist tagasi ja pidime oma majaga hüvasti jätma :( See hostel on tegelikult nagu kodu juba, kuna siin on nii palju aega veedetud, isegi kui me vahepeal siin ei elanud. Vahet ei ole, et me elame ühes toas 32 inimesega ja tegelikult ongi hea. Need tutvused mis siin on saadud tulevad päris kindlasti tulevikus kasuks ja üleüldse need inimesed siin on täiesti uskumatud. Mis muidu veel.. töötan ikka oma India restoranis ja see on kõige parem töö mis mul on olnud ausalt. Inimesed seal on nii naljakad ja lahedad. Omaníkud on austraallased, enamus ülejäänud on Bangladeshist jne, ma ainuke tüdruk hehe. Ja siin tuleb kevaaad!! Paari nädala pärast peaks juba täiesti soojaks hakkama minema. Praegu on iga päev nii 20 kraadi ümber, õhtul u 14 või 15 austraallaste jaoks on see nagu antarktika. Põhimõtteliselt ma plaanin siin olla veel u 2 kuud, veidi raha kõrvale panna ja siis mööda idarannikut ülespoole hakata minema. Tahan kindlasti oma farmitöö ära teha ning enne Eestisse tulekut natuke ringi reisida (aasia?), suveks kindlasti Eestisse :) Järgmise aasta kohta.. ma ei oska veel midagi öelda, ehk on liiga vara veel sellele mõelda.
Üldjuhul on elu päris ilus praegu. Ma üritan võimalikult vähe Eesti peale mõelda tegelikult sest ma tean, et kui ma liiga palju sellele keskendun siis ma ostaks esimesel võimalusel piletid Eestisse tagasi sest ma igatsen seda ja teid kõiki nii-nii palju. Lihtsam on kõik oma peast ära blokeerida ja mõelda sellele, mis siin head on. Näiteks see, et siin on igalpool muusika. Nt praegu istun köögis ja üks poiss minu toast, ma pole ta nime veel küsinud mängib kitarri. Siin mängitakse tegelikult igalpool kitarri haha. Tänaval juhtub harva, et tänavamuusikuid pole kuulda. Ja need tüübid on siin andekad. Jah, ma üritan teha varsti täpsema postituse ka kõigest ja ostan endale uue kaamera. Et ainukesed pildid mida te näete ei oleks nädalavahetustel tehtud jubedused, kus keegi on mind ära taginud ja ma ise sellest midagi ei tea. oeheoeh vott ma pean nüüd küll hetkel lõpetama sest gerda tahab oma arvutit tagasi. näeme. adios. musi.
